See klaaskasvuhoone oli mul juba tükimat aega olemas mu nn. kiiksuga-kohtade-nimekirjas-kus-midagi-põnevat-proovida ainult et ma ei leidnud sellele kunagi päris sobivat kasutust. Kuid ühel töisel sügispäeval kui tomatitaimed olid üles kistud ja sõnnik taimede tühjaksimetud mulla peale laagerdama tassitud saabus sinna seletamatu rahu ja vaikus. Hetkeemotsioonist ajendatuna sai teoks minisessioon asjassepuutuva vabatahtliku modelliga ps. Eksperimenteerimise mõttes…
Tunni jooksul muutus ilm sombusest ja kõledast päiksepaisteliseks ja soojaks. Ja ega lapsed kaadris püsi, lihtsalt tuleb oodata ja olla valmis hetkedeks kui on õige aeg päästiku vajutuseks. Läksin veidi hoogu järeltöötlusega ja üldmulje läks ehk liiga kirjuks, kuid selle sessiooni käigus sai üsna mitme iseloomu ja meeleoluga materjali, mis ahvatles seda ka erinevalt käsitlema….
Kerli pere kvaliteetaeg sügiseselt kuldsel Toomemäel. Qaulity family time at the park.
Raudteepeatus jäi mulle silma naljaka teksti tõttu ooteruumi uksel kui olin alles teel Taevaskotta. “Alati tagurdan kellelegi sisse..” mõjus nii koomiliselt ja seosetult, et pidin veel siia tagasi tulema. ps. Kes tahab teada kuidas ja kuna raudtee Taevaskotta jõudis, siis olge lahked siin on natuke huvitavat lugemist: Tartu-Petseri raudtee ehitus ja Taevaskoja raudteejaama ajalugu I…
Teine osa ehk teekond (ilupildid on ju eriti tobe termin minu meelest..). Tagasiteel Suurest-Taevaskojast proovisime veidi improviseerida ja kasutada kohti, mida olin varem valmis vaadanud. Paarikilomeetrine jalutuskäik kujunes ajaliselt päris pikaks, mille jooksul kõiki kohti ja ideid ei jõudnudki ära kasutada. Aga võibolla oligi hea, sest oli ikkagi juba sügis ja kartsin, et külmetan pruudi…
