Jätk eelmisele postitusele. Motoklubis ja selle läheduses pildid tehtud põikasime tagasiteel põneva kaasiku vahele, mille olin nädal varem valmis vaadanud. Kaskesid on siin blogis ennegi nähtud, kuid ma ei saanud vastu panna – sügiseti näevad nad kuidagi eriti erilised välja ja valgus oli ka meie poolt. Kaskede abiga või ilma, kõrgustesse pürgisid mõlemad mehed. Päris…
Vastus küsimusele miks leidub neil fotodel nõnda palju metalli, klaasi, kummi, bensiini ja õli on seotud sellega, et pereisa on fanaatiline vanatehnikahuviline. Võtsime linnast peale kaks kolmandikku perest ja võtsime kursi maakondliku motoklubi suunas, kust lootsime ta omi vabu hetki kvaliteetselt mööda saatmas ning mototehnika ajalugu taastades eest leida ja kaamera ette tirida. Sealt kõik…
Nii nagu enamasti nii ka seekord, ma ei saa sinna midagi parata – maalin pahaaimamatutele pildistatavatele võttekohast kena ja tsiviliseeritud mulje, kuid hiljem vean nad ikkagi võssa, metsa, põlvini mülkasse, heinamaale, tööstusmaastikule, vihma, lume ja sääskede ning muude ebameeldivuste keskele ja panen seina äärde seisma või pikali lamama Need tihitipeale siinsamas, tähelepandamatud ning esmapilgul mittemidagiütlevad…
Päikseline pere kuldse sügise viimastes kiirtes. Kvaliteetaeg. Shining family on sunset. Quality time.
Triinu pere- ja beebiootuse sessiooniga sai minu isiklike lemmikfotode portfell taas olulist täiendust. Ma ei tea kas ma kinnitan või lükkan ümber päris, suurte kogemustega fotograafide arusaamu ja töövõtteid, aga tundub, et parimad kaadrid kipuvad tulema tihtipeale spontaansest hetkeemotsioonist ajendatuna konkreetsest asukohast, meeleolust, valgusest, objektist ja subjektist. Nii oli ka selle mahajäetud lauda (või sigalaga?),…
Huvitav lugu, et Liana, Imre ja Mirteliga pildistama minnes kogesime taas ekstreemsusi. Kui jaanuaris sumpasime vööni lumes, siis seekord pidid putukad, teate need vastikud väiksed kärbselaadsed meid elusalt ära sööma. Nelja silma all tunnistan, et tegelikult oli mul nendega saladiil – mina varustan nende söögilaua pahaaimamatute värskete ja katmata kehadega ja nemad mind ei puutu….
Selle perega kohtusime esimest korda sügisel, aga seekord pildistasime kevadisel päikesepaistelisel õhtul. Perepoeg oli uhke ja õnnelik oma uue jalgratta üle ning selle idee me ka põhiplaani võtsime. Madala päikesevalguse ustav teener nagu ma olen ei saanud jätta kasutamata soodsat valgust ning lisasin perepiltidele juurde ka portreesid vanematest eraldi. Nii, et välja tuli kaks ühes…
Kuulsin mõnda aega tagasi nädalatepikkusest järjekorrast fotostuudios ja vähemalt mulle tundub kummaline, et nõnda palju eelistab pilti teha tubastes oludes kuigi väljas on üks viimase aja uhkemaid talvi. Unustamatud vaatepildid, mis annavad suurepärase võimaluse muundada üks mõnus jalutuskäik igaveseks südantsoojendavateks bittideks-baititeks-kilo-mega-giga-ja-terabaitideks. Tegelikult minu eesmärk on olnud alati parem osa piltide üle andmisel paberile panna, sest…
Need pereportree kaadrid võtsime üles kahes erinevas kohas. Varemplaneeritud pargiservas kiskus pisut tuuliseks, seetõttu otsustasime käigu pealt selle veidi mahedama keskkonna vastu vahetada. Häid kaadreid jätkus ka seal, sest fotogeeniliste inimestega tulevad need lihtsalt.. Siin näete vaid väikest osa sellest sessioonist. I shot this family portrait in two different locations. At first one, weather got…
Tunni jooksul muutus ilm sombusest ja kõledast päiksepaisteliseks ja soojaks. Ja ega lapsed kaadris püsi, lihtsalt tuleb oodata ja olla valmis hetkedeks kui on õige aeg päästiku vajutuseks. Läksin veidi hoogu järeltöötlusega ja üldmulje läks ehk liiga kirjuks, kuid selle sessiooni käigus sai üsna mitme iseloomu ja meeleoluga materjali, mis ahvatles seda ka erinevalt käsitlema….
Kerli pere kvaliteetaeg sügiseselt kuldsel Toomemäel. Qaulity family time at the park.
