Venna

Huvitav lugu, et Liana, Imre ja Mirteliga pildistama minnes kogesime taas ekstreemsusi. Kui jaanuaris sumpasime vööni lumes, siis seekord pidid putukad, teate need vastikud väiksed kärbselaadsed meid elusalt ära sööma. Nelja silma all tunnistan, et tegelikult oli mul nendega saladiil – mina varustan nende söögilaua pahaaimamatute värskete ja katmata kehadega ja nemad mind ei puutu. Paraku nad suusõnalisest lepingust kinni ei pidanud ja nii lahkusime võitlusväljalt kõik suurte kaotustega – Liana kinnipaistetanud silmalaug ja palju päevi hiljem hirmsalt sügelevad hammustuskohad. Need kõik olid siiski pisiasjad, sest õnneks ka pildistatavad jagasid minu motot – kannatused on ajutised, foto on jääv. Niiske Emajõe luha kohalike elanike kohalolu tõendiks on peenikeste mustade täpikeste pilved mõnedel piltidel, nii et vaadatake tähelepanelikult…

Pildistama läksime peaasjalikult uut, peagi saabuvat mehist pereliiget. Mis aga juhtus oli see, et kuigi see oli minu nö. esimene kellelegi teisele kui mu enda perele tehtud päris kindla eesmärgi ja konsentreeritusega “ametlik” beebiootuse sessioon, siis siit tulid minule endale mõned kõigi aegade lemmikkaadrid.

Pean tunnistama, et kolme beebiootuse pildistamisega saadud kogemus – esimene minu enda poiss (vaata kõige esimest blogipostitust), teine nüüd ja kolmas üsna pea tulekul (vaata eelmist postitust) – tõstis beebiootuse pildistamise minu isiklike meeliskategooriate ülesmisse otsa. Selles on justkui midagi igavikulist..

Funny that last time when I met Liana, Imre and Mirtel we experienced extreme shooting conditions, so it happened again. In January we were in the middle of woods with huge amount of snow, now we suffered on huge amount of bugs biting us. Fortunately my models shared my slogan – pain is temporary, photo is permanent – and we did everything what I want them to do. And no, my sensor is clean… if you look very close to some photos you could see small black dots around the model’s head, it’s not sensor’s dirt, it’s them, evil bugs.

It was my first ‘offical’ maternity shoot I have done for somebody else than my own family and I came back with some favorite shots of all times. I have to admit that after shooting three maternity sessions (first my own boy, second this shoot and third I will blog later this month, teaser here) I enjoyed them so much that maternity session have moved up to my top favorite photo categories. There is something eternal and epic… Pretty unusual for to say by a male photographer, huh?

 

Vaata ka neid: